Hostvend sai kohe peale mind 19. aastaseks. Meie juurde tulid kõik vanavanemad niiet sain nendega ka kohe tuttavaks, sest laua taga sai istutud 6h. Need on need prantslaste söögikorrad, mis on juba nii tavaline. Näiteks on mul siin koolisööklas aega lobiseda maa ja ilm, aga Eestis oli alati 30 min, siin vahepeal 3h. Pigem tekib küsimus, kuidas ma Eestis hakkama saan...
Oleme väga palju aega veetnud perega need kaks nädalat, võib ka öelda, et iga päev teeme midagi koos. Kas või näiteks vaatame õhtuti koos mingit filmi või käime kohvikus. Sellistest tegevustest ei saa rääkidagi, et tegin oma eelmise perega seega on praegu kõik kuidagi minu jaoks "uus".Üks päev käisime kesklinnas ühes väga vinges koomiksiraamatute poes.
Kaks korrust on täis koomikseid. Poes on veel palju kujusid koomiksitegelastest
nagu nt (Tintini seiklused., Asterix ).
Esimest korda hoidsin käes ka Jaapani koomiksit , mille nimi on manga. Manga
on peamiselt alati must-valge ja
lugemist alustatakse viimaselt leheküljelt ehk loetakse raamatut meie
mõistes tagurpidi. Poe omanik oli ka isiklikult koha peal ja ütles, et tal on
väga suur au enda poes näha eestlast.
Vaatasin filmi Intouchables, aga seekord prantsuse keeles. Super film.
Koolis toimus ühel esmaspäeva õhtul selline üritus nagu
kirjanduse öö. See kujutas endast ette siis seda, et koolis kuni südaööni
loeti erinevaid kuulsaid teoseid. Mina läksin kooli kella kümneks, minu
hostvend luges seal. Sattusin sinna selliseks ajaks, kui parasjagu loeti 1925. aasta filosoofiat ning siis ma sain ikka aru, et ma ei mõista üldse prantsuse keelt. Kohe midagi ei saanud aru. Aga pärast kõik seletasid mulle, et
see on väga normaalne ,et ma midagi aru ei saanud, sest see prantsuse keel ei
ole see mida me igapäevaselt kasutame, et isegi prantslastel on vaja viis korda
lugeda lauset, et aru saada. See oli tõesti nagu hiina keel mulle seda kuulates.
Nädalavahetusel käisime Rebeccaga linnas maiustamas. Ostsin õigest
vahvli ja kreppide kohvikust vahvlit. Tõsiselt super asi. Mõtlesin et mida
rohkem seda uhkem, siis võtsin koos nutella ja vahukoorega. Vahukoor lõpetas
omadega minu pükstel.Pärast ei olnud meil veel magusast küllaga ning tutvutasin Rebeccale linnas ühte väikest “teetuba”. Ühest korterist on tehtud kohvik. Väga
ilus ja hubane, mis on alati rahvast täis ja kust saab maailma parimat kakaod kohe kindlalt.
Laupäeva õhtul läksime hostõe sõbranna
jurde. Meid oli 11 tükki ja nad korraldavad tihti selliseid õhtusööke, kus
proovivad erinevaid kööke. Selle õhtu teemaks oli “ cuisine moleculairé” otsetõlkes molekulaarköök.Enamus toidud olid tehtud siis želatiiniga. No igapäevaseks selline toit ei sobi, aga üheks õhtuks oli midagi uut ja põnevat. Selle kuju ja olek muudab ikka maitse teistsuguseks. Toidud on tehtud meile väga igapäevastest asjadest, aga selle toidu vorm teeb ta meile kummaliseks.
Peale pikka õhtusööki mängisime ühte mängu. See näeb välja selline, et sa saad ühe sõna ja sa kirjutad selle üles,annad sõna edasi naabrile ning naaber joonistab ja annab joonistuse edasi kolmandale. Kolmas vaatab joonistust ja kirjutab mida ta näeb. Ja nii edasi. Näiteks mina sain sõna “vahukoor” ning lõpuks jõudis minuni joonistus seksuaalvahekorrast. Ei tea kuidas keegi mingist joonistusest aru sai…
Mult küsis üks tüdruk "Kas Eestis Facebook ja internet on?
"Vastasin, et me elame koopas, teeme tuld ja pole elektrist midagi
kuulnudki. Ei osanud lollile küsimusele lollimalt vastata, kuna me olime eelnevalt rääkinud pikalt Eestist...
Vabariigiaastapäev. Kuna Eestis kooli pole siis mõtlesin ,
et teen endal ka koolivaba päeva. Tegelt nii ei teinud. Kool hakkas lihtsalt
kell 3 päeval, kuna teistel oli kirjalik prantsuse keele proovieksam, mida mina
kaasa ei tee. Paremat ilma ei oska veebruaris tahta. 15kraadi sooja, sinine
taevas, päike paistab. Kooli jõudes selgus, et matemaatika õpetajat ka pole,
seega minu tunnid algasid kell neli. Nautisime ilusat ilma ja peesitasime kooli
hoovis. Inimesed olid t-särkide väel. Talv missugune. Peale “väsitavat”
koolipäeva läksime Marie-Louga linna. Olin Eesti lipu kaasa võtnud ning sellist
ilusat ilma ei saanud kasutamata jätta. Läksime seekord vanalinna mingit ilusat
tänavat otsima. Hakkasin siis tuule ja lipuga võitlema ning jõudsime kaks pilti
teha, kui meie juurde tuli grupp prantslasi. Ma ei tea kas nad on turistid siin
linnas või elavad, aga nad tundisd huvi muidugi lipu vastu. Rääkisin, et täna
on minu kalli kodumaa sünnipäev. Nad palusid luba pildistamiseks ja küsisid ega
ma vastu ei ole kui see läheb üles mingile näitusele. Mis mul ikka selle vastu
saaks olla, nii tore on tuua prantslaste maailmapilti ka väike riik-Eesti. Ja
päev läheb aina paremaks. Minu juurde tuleb üks neiu ja küsib prantsuse keeles.
“Kas olete eestlane?”.
Kes see muu võib olla kui teine eestlane!
Nimelt oli üks neiu näinud mind lipuga lehvitamas. Ta on Tartust ja annab inglise keele tunde siin septembrist alates. Vahetasime kontaktid ja loodan teda kindlasti siin veel näha.
Õhtul tähistasime perega väikestviisi. Laulsin Eesti hümni, jõime veini ja sõime fondüüd.Kes see muu võib olla kui teine eestlane!
Nimelt oli üks neiu näinud mind lipuga lehvitamas. Ta on Tartust ja annab inglise keele tunde siin septembrist alates. Vahetasime kontaktid ja loodan teda kindlasti siin veel näha.
Tunnen siin ennast iga päevaga aina rohkem kodus.
![]() |
| Rebeccaga teetoas |
![]() |
| Pogona kolme jalaga |
![]() |
| molekulaarköök |
![]() |
| molekulaarköök |
![]() |
| Eestlased pidid ikka jäädvustama üksteist |
![]() |
| Prantslased aktsioonis |
| Koomiksipood |
| Koolihommikud algavad niimoodi... |
![]() |
| 24. veebruar |















