Jõulud. Noël.

See aasta möödusid jõulud ilma jõuluilma ja jõulutundeta. Jõulupühadel oli siin torm, samas ei olnud Eestis ka see aasta suuremat sorti jõuluilm. Jõulupühadel töötas minu hostpere kella 11ni õhtul ehk terve õhtu oli enda päralt. Tegin videokõned enda ja Janno perega. Kõik olid juba selleks ajaks söömise lõpetanud ,kui mina seda alles ootasin. Meie hakkasime sööma pool 12 õhtul, kas pole mitte tore aeg suureks jõulusöömaks?  

Meiega olid veel hostõe ristivanemad ja vanavanemad, kelle juures sügisvaheajal käisin. Ristivanemaid olin enne ühe korra näinud, esimesel päeval kui siia linna saabusin. Arvata võib, et ma olin siis vait ja noogutasin ning naeratasin iga asja peale, sest midagi ju aru ei saanud.

Neile oli hästi näha, minu keelelist arengut.

Midagi nende jõulusöögist...Siin on palju erinevaid eelroogu. Kui tavaliselt Eestis on kohe suured praed laua peal, siis siin sööd enne 3-4 eelrooga ning siis tuuaks põhipraad lauale. Ma üritasin eelroogu võimalikult vähe võtta, sest teadsin, et nende põhitoit jõuludel on "foie gras"(Foie gras (rasvane pardi- või hanemaks) on delikatess värskest maksast, mida saadakse hanede ja partide nuumamise teel.) Mul polnud õrna aimugi, milline ta välja näeb. Polnud mõelnud, et uuriks internetist, vaid ootasin jõulud lihtsalt ära. Ette kujutasin, et mingi suur praad on. Solvan nüüd prantslasi ja toidugurmaane kui ütlen, et see nägi välja nagu tavaline pasteet. Seda sõime röstitud saiaga. Aga peale seda oli meil veel suur hani?! Pluss peale seda veel magustoidud. Prantslastel on magustoiduks "Bûche de Noël" . Jõuluajal on seda saadaval igas pagaripoes. Meie söömine lõppes pool 4 öösel. Peale seda olid kõik nii väsinud, et mindi magama. 

 Enne magustoidu söömist saatis mulle emme Eesti jõulusöökidest ja perest pilte. See hetk ma ei suutnud seal lauas enam naeratada ja pisarad hakkasid voolama. Siin olles ikka saad aru, mis on kogu aeg sinu lähedal Eestis olnud ja mis on ka kõige parem. Perekond ja lähedased.

25ndal olid kõik juba varakult üleval, kui mina magasin ennast sellest pikast söömisest välja. Kella ühest päeval istusime lõunalauda, minu jaoks hommikusöögi aeg. Lauda toodi austrid, krevetid, hani. Mina piirdusin salati ja veega see päev.

Minu jõulupakk Eestist ei olegi kohale jõudnud :( Pakk on kas kadunud või on prantsuse post järjekordselt streikimas. Loodan sellele teisele variandile.

jõululaud

Bûche de Noël

Kallilt Käroliisilt jõulukiri

Kaks päeva jõuludeni

Kool on selleks aastaks läbi saanud ja kaks nädalat vaheaega ootab.

Viimasel nädalal toimus “bac blanc” ehk siis klassikaaslased läbisid prantsuse keele suulise eksami. Täpsustades proovieksam. Õige eksam on juuni lõpus. Aga nad olid küll täitsa paanikas sellega. Nägin neid esimest korda korralikult õppimas. Viimasel nädalal sõime paljudes tundides šokolaadikomme. See on neil traditsioon. Mina viisin oma viimased kommivarud. Mesikäpa kommid. Valmistasin kooli koogi asjadest, mis emme oli postiga saatnud. Jälle läks see nagu soe sai. Ta välja ei näe küll ilus aga kui maitstud saab, siis ilma teise tükita ei saa. Meil oli seal nende mitteprantslastega ( need kes koos minuga prantsuse keelt õpivad) “pidu”. Kõik tegid enda maa toite. 20 erinevat riiki ühes ruumis. Nad  seal tantsisid ja panid endakeelseeid laule, isegi õpetajad tantsisid kaasa. Minule tundus see küll kuidagi imelik ja pigem naersin seal kõrval. Pärast  jäi mul paar tükki järgi ja läksin siis kooli tagasi. Ühe lusikaga sõi seda kooki veel 15 inimest ?!Alguses ei julgenud keegi proovida. Kook oli päris ära lagunenud ja ei näinud just isuäratav välja. Pärast võeti lausa näppudega sealt mingeid jäänuseid.

Vaheaja esimesel päeval tulid Joffrey ja Meidy mulle järgi koos Joffrey emaga. Sõitsime Joffrey juurde. Ta elab 30-40 min kaugusel kesklinnast ehk siis täitsa linnast väljas, maal. Läksime mingile korvpallishowle, kus olid paljud pered oma lastega kostüümides. Jõuluvana käis ja erinevad võistlused. Meie seal niisama veetsime aega ja vaatasime kuidas sõbrad mängivad korvpalli. Õhtul läksime Joffrey juurde ja valmistasime  hamburgereid. Keskööl tulid ta vanemad koju ja viisid meid ööklubisse. Pidu oli selline, kuhu said siis alates 16 aastased sisse. Minul lõi kohe silme ette “Cathouse 16+”. Ootused ei olnud just suured ja väga rõõmuga sinna ei läinud. Aga sõbrad olid, et oota, küll sulle see meeldib. Seal saime kokku veel meie kooli õpilastega. Pilet maksis 10 euri ning selle eest sai baarist kaks jooki ka. Üritan kirjeldada seda kohta. See asus keset “eimiskit”. Lihtsalt ümberringi oli mets ning siis oli suur parkimisplats , kus oli suur hoone. Kell 12 oli klubi rahvast täis ja esimene saal oli avatud. Seal lasti sellist tavalist klubimuusikat. Praegu kuulsad olevad lood. Kella ühest avati teised saalid. Kokku oli neli erinevat saali. Üks saal oli vanemale generisatsioonile mõeldud, kus oli prantsuse klassika ja kõik muud vanad lood. Ülejäänud kahele saalile ma muusikastiili ei oska määrata, aga kõikides saalides me korda mööda käisime. Väga mõnus oli erinevate stiilide järgi tantsida, mitte kogu aeg tavalise klubihiti järgi puusa liigutada. Kell 3 hakkas põhisaalis show. Tuli jõuluvana koos oma naisabilistega. Lasti laulu “Petit Papa Noel”, mis on ehtne prantslaste jõululaul. Sel hetkel võtsid kõik inimesed üksteise ümbert kinni ja laulsid seda. Peale seda laulu läks möll lahti. Pandi käima tuntud jõululaulud. Siis võttis see jõuluvana CO2 kahuri vist? Ja lasi seda rahva sekka. Väga külmaks läks ja midagi ei näinud enam. Siis hakkasid õhupallid laest alla sadama ja järgmisena hakkas lund sadama. Ja mis oli lumeks ??? VAHT . See pidu asendus vahupeoga. Vahtu oli nii palju, kõik riided olid seda täis ja juuksed läbimärjad. Jõuluvana koos oma abilistega hakkas rahva sekka kingitusi viskama. Ma püüdsin ka omale paar asja kinni.

Joffrey isa tuli meile varahommikul järele. Enne parklast väljumist pandi kõik autojuhid puhuma. Väga mõistlik ning väga paljud autod saadeti ka tagasi.

Pärast  rääkisime Meidyga kuueni hommikuni juttu, kuna kõrvad olid valusad ja magada ei saanud.

Ilus, Hanna, ilus.

Sada ja üks päeva.

Jah, ma pole ammu kirjutanud. Miks ?
Vahepeal tabas mind mingi emotsionaalsem aeg. Suutsin ainuüksi telefoni otsas rääkides emaga nutma hakata. Eks see kõik käib vahetusaasta juurde.  Perega arusaamatused, oleme üksteist valesti mõistnud. Ei ole kerge tulla võõrasse riiki ja hakata päeva pealt elama uute inimestega , kes on võhivõõrad.  Sellest raskemast poolest kirjutan ka, kui see möödas on. Praegu kogu aeg küsitakse : "Jõuludeks saad ikka Eestisse minna? " Kui väga tahaks vastata selle küsimusele: "Jah!" Esimesed jõulud ilma pereta. 
Mehhiklanna sai organisatsioonilt loa Mehhikosse minna kaheks nädalaks. Üldse pole kade, kuigi kujutan ette, et tagasitulek saab raske olema.

 Aga mis on siis põnevat juhtunud nende "konnasööjatega" ?

• Prantsusmaa võitis Ukraina vastu jalgpallis. Muud ei kuulnudki peale seda, kui hea on Prantsusmaa meeskond jalgpallis.

•   Ühel laupäeva hommikul pidin minema matemaatika tundi. No palun. Sellepärast, et õpetaja ei saa üks päev tundi teha, pidime meie laupäeva hommikul kooli tulema

• Mida rohkem keelest aru saada, seda rohkem ma nende kulul naerda saan. No, aga on palju selliseid hetki , kus küsid endalt, et “Kuidas see võimalik on ?”
  
  Näiteks küsis, üks poiss koolist mehhiklanna käest: “Miks sa musta nahavärviga pole?”
  Ma pärast küsisin talt, et kas ta Euroopa riikidest midagi teab, näiteks pealinnu. Ta ütles, et ikka. Palusin siis nimetada. Mis sealt tuli ? Pariis ja jutul lõpp. Küsisin, kas siis Euroopa võrdub Prantsusmaaga. Selle peale ta ütles, et no ma tean New  Yorki ka. Ja siis  vaatasin teda küll suurte silmadega…Kuhu ma sattunud olen.
• Üks õhtu oli meie ukse taga tuletõrjuja. Siin pidi iga aasta nii olema, et tuletõrjujad toovad  kalendreid ja siis iga perekond annetab nii palju kui heaks arvab.
• Õe 18. sünnipäeva puhul tulid vanavanemad üllatuseks siia. Sõime palju-palju. Veel käisime õega ta töö juures, kus toimuvad viimased ettevalmistused esietenduseks. Nägin kostüüme ja vaatasin proovi ka natukene. Kindlasti lähen seda vaatama mingi nädalavahetus. Etendust mängitakse detsembrist märtsini igal nädalavahetusel. 
• Matemaatikas klassivend imestas, et kuidas ma oskan ruutvõrrandit nii kiiresti lahendada. Ehk siis nemad kirjutavad kõik asjad ilusti välja. Mina teen mingi oma tehnikaga ja enamus asju peas. Siis ta ütles õpetajale :" Kuidas Hanna nii teeb?" Õpetaja ütles talle, et see on mulle harjumuseks. Siis õpetaja küsis : "Kas sa nägid Hanna matemaatika vihikut , mist tal Eestis oli eelmine aasta ? Ta polnud seda näinud ning õpetaja ütles selle peale."Nad on õppinud asju, mida sa veel ei tea, ruutvõrrandist rääkimata."
  
  Videod mis ma Johannale tegin. Panin oma sõbra koolis eesti keelt rääkima.
  
  http://www.youtube.com/watch?v=s3HeyiqwIT8 
  http://www.youtube.com/watch?v=ZBI4vC754N4
  
  Ja juba olen siin viibinud 101 päeva!
  
  
  Videopostituseks kogun endiselt ideid ning arvatavasti teen selle vaheajal.
  
  

  

  Teine pakk Eestist

  
  

  

  Hea tuju sahtel

  
  

  

  Anais 18

  
  

  

  Meidy leidis raamatust Eesti

  
  

  

  Kuressaare ja Kuresaar on neile võrdväärsed

  
  
  
  
  

  

  Koolisöökla üllatab

  
  

  

  Külmavaresed

  
  

  

  Keerasin matemaatika programmi natuke pahupidi
  
   
  
  

   

  
  

  

  
  

  

  
  

  

   

  
  

  Käisin Marie-Lou'ga kesklinnas pilte tegemas jõuluturul. Võtsin oma väiksed lipud ka kaasa. Nendega seal vehkides just tähelepanuta ei jäänud. Inimesed tulid küsisid, et mis maa lipuga tegu on. Üks naisterahvas pakkus, et Venemaa. Üks mees küsis, kas ma hakkan siin protestima. Tegime pilte, kui järsku kuulen kõrvalt "Tere!". No seda tunnet pole võimalik kirjeldada. Kuulata eesti keelt kohas, kus arvad, et ei viibi ühtegi eestlast. Eestlane oma abikaasaga, kes on prantslane, on siin elanud 8 aastat. Vahetasime seal siis muljeid ja telefoninumbrid. Aga rääkida jälle eesti keeles, silmast silma, oli väga imelik. Sõnad ei tulnud üldse nii soravalt, kui nad peaksid tulema emakeeles. Sel hetkel tundsin küll, et prantsuse keel on minu pea hõivanud.