31 märts 2014

Pour un flirt avec toi

Kevad südames ja aega pole istuda maha, et blogi kirjutada.

Kirjutan lühidalt ja panen pigem palju pilte...


22. märtsil toimus väljasõit Rennes'i. Nägin enda teist poolt -Käroliisi. Saime jälle eesti-prantsuse keeles rääkida. Jalutasime alguses kõik koos teiste vahetusõpilastega linna peal. Sõime traditsioonilist Rennes toitu "Galette saucisse". Kauplesime endale seal vaba aja välja ja saime kahekesi olla. Võtsime ühes baaris klaasi veini ja rääkisime jälle kõik maailma jutud ära. Pärast saatsid nad kõik mind rongijaama, sest minu rong läks kõige varem. Meie lõpetasime muidugi pisaratega. Käroliis seisis mu rongiukse ees, vihma ladistas. See hetk oli nagu filmist.
Rongijaama tuli hostõde järgi. Läksin tema sõpradega hamburgerirestorani. Kuna see on nii populaarne koht, siis pidime tund aega parajaks tegema. Läksime ühte õllebaari. Süsteem on selline. Sa võtad sõpradega laua, kus saad otse lauast õlut serveerida. Laual on väike magnet mille ühendad oma baarikaardiga, mille peal on baarikrediit. Seega ei pea minema baari õlut tellima, vaid saad seda otse enda lauast teha ja maksad koguse, mitte klaasi eest.
 
Versailles
Veetsime hostema, hostõe ja ta poisiga päeva Versailles. Ilmaga vedas tohutult. See oli minu esimene kord Versailles. Läksime sinna suure bussiga koos teatritrupiga, hostema tuttavad. Kahe nädala pärast esietendub nende lavastus, mis räägib Marie-Antoinette’st. Jõudsime kell 10 hommikul kohale. Rivi oli juba tohutu. Versailles aia külastus oli tasuta seega alustasime sealt, et vältida rivi. Lõunal pidasime pikniku ka seal. Seal on i-m-e-i-l-u-s.


Lõunapausid

Rennes rongijaamas oli võimalus klaverit mängida

Galette saucisse

Õllebaar
Kodused hamburgerid

Bretagne piirkonna vahetusõpilased






Kino peab saama. Lasime vanu hitte. Uskumatu kuidas inimesed sellega kaasa läksid. Tantsisid tänaval ja küsisime inimestel soovilugusid. Kahjuks seda videole ei saanud, aga idee on siin. Üks vanapaarike tantsis akna all, sest tegu oli prantsuse nende ajastu lauluga. Eestis oleksid kõik tuimalt vaadanud, et mis imelikud need veel on....

16 märts 2014

Tristitude-enfin des vacances

Tõsi see on, et kevadel möödub aeg palju kiiremini.Juba on mõtted peas, et kas ma pean juba Eestisse minema. Kuidas ? Kas kõik jätkub Eestis samamoodi kus pooleli jäi ? Väike hirm on vanasse elurutiini tagasi minna ja kõik siin maha jätta. Kuigi samas on ärevus näha endale kalleid inimesi...

Kaks nädalat talvevaheaega on möödas.
Esimese nädal möödus enda kodulinnas.  Üks nädalavahetus ööbis meie juures 15 inimest, kes olid siia tulnud igast Prantsusmaa otsast ja kaks belglast. Belglastel on ikka täitsa teine aksent, aga mõistsin neid ikka.
Käisin esimest korda hostõe ja ta elukaaslase juures. Nad elavad siit viie minuti kaugusel.Neil on kodus maod, kilpkonnad ja sisalikud. Just. Kodus!!!

Sain neid kõiki käes hoida. Alguses oli ikka väike hirm sees seda madu käe peale võtta, aga no pärast ma võtsin neid ise sealt puurist välja ja panin enda keha peal neid roomama. Neil on ka mõned ohtlikud, mida julgeb võtta ainult hostõe elukaaslane kätte.
4.märtsil oli Eestis vastlapäev, siin on selle nimi Mardi gras. Selle puhul tehakse vahvleid ja creppe. Läksin kaheks päeaks Marie-Lou juurde. Meie tegime vahvleid. Sõime neid nutella ja vahukoorega. See päev ületas magusalimiit oma normi. Päeval käisime ML ema sõbranna juures, kes elab väga ilusas kohas ja kes kasvatab hobuseid.
Esimese vaheaja nädala lõpus käisime Chloega (hostvenna tüdruk) jõusaalis. No ma polnud siin selle aja jooksul kuskil trennis käinud, sest seljaga probleemid. Olen iseseisvalt ennast kodus liigutanud.


Ja nüüd mu teisest nädalast!!! Mu unistus täitus ja ma sain minna hostperega alpidesse. Polnud kaks aastat suusatamas käinud. Enam sellist vahet sisse ei saa jätta. Mäesuusk on imeline.
Startisime kodust 7 märtsil suure auto ja järelkäruga. Meie autos olid hostvanemad, hostvend ja hostisa vanemad. Ma olin nii üllatunud, et vanavanemad meiega kaasa tulevad. Ikkagi 10h autosõitu. Selgus veel et vanaisa, 81 aastane, suusatab!!! Tahan ka 81. aastaselt suusatada.
Teise auto peal olid hostema vanemad ja hostema vend oma tütrega. 
Lyoni jõudsime vahepeatustega 7 tunniga. Ööbisime ühe öö hotellis, et järgmine päev varakult alustada. Hommikul startisime kell 7. Otsisime ühe pagaripoe, mida ei ole ju Prantsusmaal raske otsida. Värske croissante ja šokolaadisai, selle nimel kohe võis nii vara ärgata. Edasi võtsime suuna St Jean de Maurienne, kus tegime kogu nädalaks sisseostud. 
Lõunaks olime mägitee läbinud ja enda väiksesse mägimajja jõudnud. Hostvanemad on siin käinud 20 aastat. Meil on siin üüritud väike maja 1700 m kõrgusel. Magamistoa aknast avanes juba imeline vaade... Kohale jõudes kibelesime ruttu ruttu sõitma minna.
Ilmadega vedas tohutult. Seitse päeva päike ja sinine taevas. "Imekaunis" suusataja päevitus ei  jäänud ka tulemata. Lõunat valmistasid vanaemad. Iga päev sai mäe pealt korraks ära tuldud kõige paremat söömas.  Üks õhtu käisime hostisaga selle suure masinaga, mille nime ma ei tea,suusaradu korda tegemas. Polnud kunagi tähelepanu pööranud, et kes ja kuidas neid radu õhtuti korda teeb. Tegime korda ühte punast rada. Seal masinas istudes oli kogu aeg selline tunne, et nüüd kukub see masin ümber, eriti mäest alla liikudes. Õhtul läks ruttu pimedaks ja nägime metsloomi, kes suusaradadele ilmusid. Sealt avanes ühtlasti ka imeline vaade mägedele ja väikestele mägiküladele, mis oma tulukestega silma paistsid.
Hostema vend küsis mult: " Kas sa Ewert and The Two Dragons tead?"
Kui üllatunud ma olin selle küsimuse peale. Ta olevat otsinud siit plaadipoodidest nende plaati, aga seda müüdi ainult kaks nädalat, kui singel Good Man Down raadios oli.

Pildid räägivad enda eest. Palju-palju pilte.

Manu ja Solene maod


 
Janno sünnipäevakink




Suur-suur aitäh veelkord selle imelise raamatu eest!

Austrid ja valge vein.
 Siin saab süüa väga värskeid austreid. Sain elus esimest korda ka ise neid avada.


Tõlge: "Kui Hanna siin on"







2 kg kummikomme



                               Mona ja Amaury lemmiksõnad reisil "hapukapsasupike" , "kiivi"

2500m
Posey

See on see masin , millega mul võimalus sõita oli

Reisi lemmikpilt. Tegime pildi viimasel õhtul. Olime viimased mäel. Ootasime kuni kõik tõstukid kinni ja inimesed on ära läinud. Super viimane laskumine.