Haigus kimbutamas

Uuest aastast uue hooga. Päris nii ei läinud.
Kool hakkas samal ajal, kui Eestis. Käisin kohe esimesel koolipäeval juhatajaga rääkimas, et olen valmis võtma osa kõikidest koolitundidest. Need kes nüüd mõtlevad, et kas ma enne siis istusin kodus? Ei, ma käisin prantsuse keele eratundides, kus sain mingid algteadmised kätte. Näiteks miks panevad nad nendele "e" tähtedele kriipse ja miks nad kirjutavad pika sõna, aga hääldavad sellest väikse osa. Kõik tundub juba loogiline. Esimesed tunnid olid füüsikad. Kordasime elektrostaatikat ja elektrilaenguid. Mul oli meeles, et Eestis hõõrusime neid eboniitpulki siidriidega ja villase riidega, aga siin oli kassinahk. Jah, päris kassinahk. Õpetaja tegi veel väga kurje nalju sellega- umbes et "Kas kellelgi on kass kaduma läinud?"
Sellest nädalast hakkasid suured allahindlused. Üks hommik lõppes kool nii vara, et läksime Marie-Louga linna. Enne 10 hommikul olid poed inimesi täis. Igast kolmapäevast kuni 16. veebruarini lähevad hinnad aina väiksemaks. Aga ma jõudsin paaris poes käia, kuni mu tervis andis märku, et on vaja koju minna. Läksin koju ja magasin kuni järgmiste tundideni. Kui ma kooli tagasi läksin , saatis õpetaja mind sealt koju ennast ravima. Ja mis mind ärgates ootas...
Kujutage nüüd seda rõõmu. Nii paha on olla, et külge ei jaksa keerata ja siis kui ärkad üles on su kõrval kuu aega kadunud jõulupakk Eestist koos kõige eestimaisega!!! Sain anda väikse hilinemisega jõulukingid hostperele ja sõpradele. 
Neljapäeva veetsin kodus, esimene puudumine koolist. Magasin terve päeva jutti. Igatsus tuli hoolitseva emme järgi. Kurb kui keegi ei küsi: "Kuidas sul enesetunne on?", " Kas sa soovid midagi?" või "Joo oma tee ära!"
Järgmisel päeval ma enam koju jääda ei saanud, kuna selleks on vaja juba arstitõendit. Jõudsin kooli ja ees ootas kaks kontrolltööd. Oh seda rõõmu! 
Lasin omale Eestist saata suurema koolipinali, kuna siin ei tea kunagi mida kuskil vaja on, seega on tark alati kõike kaasas kanda. Minu pinal meenutab nagu rohkem kaisulooma. Matemaatika kontrolltöö toimus jälle suures saalis mitme klassiga ja mina võtsin seal oma pinali laua peale. Õpetaja küsis sellepeale, et kas ma tulin oma "tuduloomaga" tundi. Istusin viimases pingis ning need pilgud mis ma pärast sain...

P.S Üks õhtu leidsin postkastist paberilipiku, kus oli peale kirjutatud Anna ja joonistatud süda. Salajane austaja või ? 

Aitäh emme-issi!

Koolisööklas oli Galette des Rois

Mehhiklanna tõi Mehhiko traditsioone meile maitsta