Ma vie en France: Viimane Vaheaeg

Viimane vaheaeg Prantsusmaal on läbi saanud. Neli nädalat on veel koolitunde jäänud ja siis on minul selleks aastaks Prantsusmaal koolitunnid läbi.

Esimese nädala vaheajast olin enda linnas pere ja sõpradega. Esimene grillimine õues ka tehtud!
Natuke sai sportlik ka oldud. Käisin sõbraga rattaga sõitmas, avastasin uusi kohti Le Mansis. Sõitsime omajagu 25 km.
6. mai lahkus mehhiklanna Prantsusmaalt. Marie-Lou tuli eelnev õhtu minu juurde ööseks, et saaksime hommikul koos rongijaama minna. Kell 7 hommikul olime rongijaamas teda ära saatmas. Seal jõudis mulle kohale, et peaaegu kuu aja pärast olen samas olukorras...Pärast võtsime pagariärist värske croissanted ja läksime ühe sõbra ukse taha, kes elab kohe rongijaama kõrval.

8. mai hommikul startisin hostemaga Saint Brevin poole. See on Le Mansist 2.5h kaugusel. Miks me just sinna läksime? Mu hostvend läbib praegu ülikooli sisseastumiskatseid ja need toimuvad seal. Meie naabritel on seal suvekodu.Hostvend ööbis seal oma kaheksa klassivennaga.

Ilmaga meil alguses üldse ei vedanud. Pilvine ja vihmane. Seadsime seal ennast sisse ja käisime jalutasime rannas. Rannas olid ainult surfarid, kes nautisid tuulist ilma. Õhtul lisandusid veel meiega nende peretuttavad, seega oli meid seal päris palju.

Järgmine hommiku tõotas ilm juba paremat. Sõitsime autoga erinevatesse linnadesse, mis seal ümbruses asusid. Peatusime lõunasöögiks linnas La Baule, mis on populaarne suvelinn nagu meil Pärnu. Praegu oli ta päris välja surnud, kuna hooaeg, ei ole veel alanud, aga kujutan ette et suvel on seal super mõnus.

Mis me seal mere ääres ikka sõime ? Austreid muidugi.

Õhtul tulid mulle mu sõbrad järgi, kes olid juhuslikult samal perioodil 30 min kaugusel kõrvallinnas Piriac’is. Tegime sisseostud õhtuseks kokkamiseks ja rahulikuks istumiseks, millest hiljem kujunes välja hoopis midagi muud.

Tüdrukutega jäime koju kokkama, nad olid valinud välja spetsiaalelt minule magustoidu- magustoit ananassidega..Hanna ja ananass.

Poisid läksid veel ühele kolmandale kutile järgi, kes tuli sinna Faustine jaoks üllatusena.

Peale keskkööd tekkis meil mõte minna randa. Kõik panid oma ujumisriided selga ja minek. Õues polnudki üldse nii külm…Muidu päevasel ajal käisin kampsuni ja jopega. Mõned käisid täitsa ujumas, aga minul piisas kõhuni vette minemisest.

Rannas lisandusid meiega veel omakorda tundmatud prantslased, kes olid igast erinvast Prantsusmaa otsast tulnud. Ma alguses hakkasin nendega rääkima eesti keeles. Mis näod mulle siis otsa vaatasid, arvati et see on hispaania keel. Olime seal oma 10kesi kui lisandus järgmine grupp prantslasi. Pole õrna aimugi mis kõik kell 3 öösel rannas tegid. Nemad kutsusid meid enda juurde. Nende maja osutus olevat põhimõtteliselt meie maja kõrval. Sattusime mingile majapeole, kus aias oli suur bassein. Kui meil ainult ujumisriided seljas olid, siis muidugi me ka sinna läksime. Varahommikul kell 6 jõudsime koju tagasi. Need spontaansed õhtud on parimad.

Hommikusööki sõime, kui oli lõuna ja pärastlõunal nautisime ilusat ilma rannas.

Õhtul viisid nad mind hostpere juurde tagasi. Seal tekkis idee hostvennal ja ta sõpradel välja minna. Seega läksime õhtul teise linna ühte baari nende eksamite lõppu tähistama. Baaris, kus me olime, oli televiisor ja sealt näidati Eestis, Saku Suurhallis, toimuvat Simple Sessionit.

Viimasel päeval käisime vaatamas kus ja kuidas soola tehakse. See regioon on väga tuntud soola poolest. Õhtul sõitsin hostisaga koju tagasi, kuna minu vaheaeg oli läbi ja esmaspäeval tuli kooli minna.