12 mai 2014

Viimane Vaheaeg

Viimane vaheaeg Prantsusmaal on läbi saanud. Neli nädalat on veel koolitunde jäänud ja siis on minul selleks aastaks Prantsusmaal koolitunnid läbi.

Esimese nädala vaheajast olin enda linnas pere ja sõpradega. Esimene grillimine õues ka tehtud!
Natuke sai sportlik ka oldud. Käisin sõbraga rattaga sõitmas, avastasin uusi kohti Le Mansis. Sõitsime omajagu 25 km.
6. mai lahkus mehhiklanna Prantsusmaalt. Marie-Lou tuli eelnev õhtu minu juurde ööseks, et saaksime hommikul koos rongijaama minna. Kell 7 hommikul olime rongijaamas teda ära saatmas. Seal jõudis mulle kohale, et peaaegu kuu aja pärast olen samas olukorras...Pärast võtsime pagariärist värske croissanted ja läksime ühe sõbra ukse taha, kes elab kohe rongijaama kõrval.
8. mai hommikul startisin hostemaga Saint Brevin poole. See on Le Mansist 2.5h kaugusel. Miks me just sinna läksime? Mu hostvend läbib praegu ülikooli sisseastumiskatseid ja need toimuvad seal. Meie naabritel on seal suvekodu.Hostvend ööbis seal oma kaheksa klassivennaga.
Ilmaga meil alguses üldse ei vedanud. Pilvine ja vihmane. Seadsime seal ennast sisse ja käisime jalutasime rannas. Rannas olid ainult surfarid, kes nautisid tuulist ilma. Õhtul lisandusid veel meiega nende peretuttavad, seega oli meid seal päris palju.
Järgmine hommiku tõotas ilm juba paremat. Sõitsime autoga erinevatesse linnadesse, mis seal ümbruses asusid. Peatusime lõunasöögiks linnas La Baule, mis on populaarne suvelinn nagu meil Pärnu. Praegu oli ta päris välja surnud, kuna hooaeg, ei ole veel alanud, aga kujutan ette et suvel on seal super mõnus.
Mis me seal mere ääres ikka sõime ? Austreid muidugi.
Õhtul tulid mulle mu sõbrad järgi, kes olid juhuslikult samal perioodil 30 min kaugusel kõrvallinnas Piriac’is. Tegime sisseostud õhtuseks kokkamiseks ja rahulikuks istumiseks, millest hiljem kujunes välja hoopis midagi muud.
Tüdrukutega jäime koju kokkama, nad olid valinud välja spetsiaalelt minule magustoidu- magustoit ananassidega..Hanna ja ananass.
Poisid läksid veel ühele kolmandale kutile järgi, kes tuli sinna Faustine jaoks üllatusena.
Peale keskkööd tekkis meil mõte minna randa. Kõik panid oma ujumisriided selga ja minek. Õues polnudki üldse nii külm…Muidu päevasel ajal käisin kampsuni ja jopega. Mõned käisid täitsa ujumas, aga minul piisas kõhuni vette minemisest.
Rannas lisandusid meiega veel omakorda tundmatud prantslased, kes olid igast erinvast Prantsusmaa otsast tulnud. Ma alguses hakkasin nendega rääkima eesti keeles. Mis näod mulle siis otsa vaatasid, arvati et see on hispaania keel. Olime seal oma 10kesi kui lisandus järgmine grupp prantslasi. Pole õrna aimugi mis kõik kell 3 öösel rannas tegid. Nemad kutsusid meid enda juurde. Nende maja osutus olevat põhimõtteliselt meie maja kõrval. Sattusime mingile majapeole, kus aias oli suur bassein. Kui meil ainult ujumisriided seljas olid, siis muidugi me ka sinna läksime. Varahommikul kell 6 jõudsime koju tagasi. Need spontaansed õhtud on parimad.
Hommikusööki sõime, kui oli lõuna ja pärastlõunal nautisime ilusat ilma rannas.
Õhtul viisid nad mind hostpere juurde tagasi. Seal tekkis idee hostvennal ja ta sõpradel välja minna. Seega läksime õhtul teise linna ühte baari nende eksamite lõppu tähistama. Baaris, kus me olime, oli televiisor ja sealt näidati Eestis, Saku Suurhallis, toimuvat Simple Sessionit.
Viimasel päeval  käisime vaatamas kus ja kuidas soola tehakse. See regioon on väga tuntud soola poolest. Õhtul sõitsin hostisaga koju tagasi, kuna minu vaheaeg oli läbi ja esmaspäeval tuli kooli minna. 

Mehhiklanna



Selfie





Poola, Prantsusmaa, Eesti, Kreeka



Hostisa ja venna sõbrad

Hostvennaga esimest korda väljas







                                         
Seda raha oli pärast tore kokku korjata...



01 mai 2014

Vaheaeg, vanemad ja Pariis

Minul on kahenädalane vaheaeg täie hooga käimas.


Minu emme ja issi tulid Prantsusmaale paariks päevaks. Mul mingit ärevust nagu sees polnudki, sest olin juba harjunud siin täitsa omapead olema.  Jõudsin koju ja ukse peal oli eesti lipp. Hostvanemad olid vist rohkem ärevil kui mina. Igatahes emme-issi saabusid ja muidugi oli väga väga hea meel neid näha ja  kallistada ning eesti keeles rääkida. Sain siis koguaeg sünkroontõlget teha, sest nemad prantsuse keelt ei räägi. Võino ema natukene üritab.Vanemad said ikka naerda minu uute sõnade üle, mida ma eesti keelde leiutasin.
Tutvustasin oma linna ja käisime minu lemmikus teesalongis veini joomas. Üks õhtu olid meie meie juurde kutsutud Marie-Lou koos oma vanematega. Miks veel nemad ? Marie-Loul on piletid Eestisse olemas ja tore oli kui meie vanemad ka üksteist näevad.
Järgmisel päeval külastasime veinikeldrit. Minu jaoks oli see esimene kord.  Väga tore kogemus. Üritan vaikselt oma teadmisi veinidest arendada. Alguses oli veinide degusteerimine. Nimelt on see üks perefirma, kes elab kohe seal samas. Neil on suur veinikelder, kus nad korraldavad ekskursioone. Seal siis räägiti ajaloost ja jätsime ka enda soovid veinikeldri seina peale.  
Käisime hostõe juures mu vanematele tema loomi näitamas. Minu ema kes kardab igasuguseid sisalikke, võttis igast võimalikud sisalikud ja maod seal enda kätte. Käisime vaatamas, kus toimub kuulus 24-tunni autosõit juunis. Seal oli see nädalavahetus üks suur vanade autode näitus. Muidugi veetsime seal ikka mitmed tunnid, kuna hostisa rääkis seal iga võimaliku inimesega.Õhtul pakkisime kohvreid. Andsin vanematele SUURE kotitäie asju kaasa, et tagasitulles endal natukenegi kergem oleks… Edasi läksid nad siit Pariisi tööreisile.
 
Enne vaheaega oli mul juba põhimõtteliselt vaheaeg. Pool klassi oli Hispaanias ning paljud õpetajad puudusid. Minu koolipäevad lõppesid 10/11 aeg.  Seega jäid pärastlõunad sõprade jaoks.
Üks õhtu viis hostpere mind teatrisse. Etendus rääkis Marie-Antoinette elust Versailles. Alguses oli mul nii raske tekstist aru saada, sest nad moonutasid oma hääli väga palju ja rääkisid hästi kileda toonida. Natukese aja pärast harjusin ära ja sain juba rohkem aru. 
 Hostõde  ja ta poiss võtsid endale koera. Imearmas ja väike. Kui nad vaid selliseks jääksidki.
   
Lihavõtted
Mind valmistati juba vaimselt ette, et tuleb pikk lõunasöök. Meid oli kokku 18. Jälle uued näod keda varem näinud ei olnud.
Lõunasöök kestis ainult 5h, ma olin juba ennast hullemaks ette valmistanud.Minu hostperes süüakse lihavõtetel alati pere ja sugulastega.Enne lõunasööki otsisid lapsed aiast šokolaadimune. Mulle meeldib ka šokolaad, niiet otsisin koos nendega.
Nad söövad alati lihavõtetel lambaliha.
Esimesed lihavõtted kus ma ei söönud ühtegi muna! Kokkuvõttes istusin terve päeva laua ääres.  
21 aprillil käisin kodulinna pidustusel. See on toimunud neli sajandit juba siin, et peale lihavõtteid on suur paraad ja munasöömine.Suures potis keedeti rahvale mune. Lastele oli igast erinevaid atraktsioone. Mina läksin hostisa ja hostvennaga püssiga täpsust laskma.Pärast käisin hostõe juures ja  söötsin esimest korda elus madusid. Söötsin väikseid madusid, aga nad said suuri rotte...

25. aprillil käisin koolitundides natuke vähem, kui oleks pidanud ja sõitsin Pariisi.
Minu kullakallis Liis tuli Prantsusmaale ja kohtumispaigaks valisime Pariisi.
Mina jõudsin 12ks Montparnassi rongijaama. Meil oli lepitud kokkusaamine seal. Helistasin Liisile, kes ootas mind Galeries Lafayette kõrval. See asus kohe rongijaama kõrval. Läksin siis välja, kaubanduskeskuse peaukse juurde, aga keda ma ei näe? Liisi. Helistasin ja küsisin kus ta omadega on. Tema oli Pariisi ooperimaja kõrval. Minul polnud Pariisi kaarti kuskilt võtta seega küsisin ühelt möödakäijalt abi. Tema ütles, et ooper on hoopis teises kohas, ühe teise Galeries Lafayette kõrval.
Seega ootasime üksteist kahe erineva Galeries Lafayette peaukse ees.
Leppisime järgmise kokkusaamise- Luxemburgi aias.Mina ilma kaardita, läksin sinna ühe mehe jutu järgi.Ma ei tea mida ma oleks seal ilma prantsuse keeleta teinud…
Ligi tunni aja pärast leidsime lõpuks üksteist Luxemburgi aias. Oh seda rõõmu!!
Edasi jalutasime ringi ja läksime Arhitektuurilinnakusse. Käisime muidugi poes Abercrombie, kus tegime kohustusliku vol 2 pildi meesmodelliga.
Õhtul käisime Itaalia restoranis söömas. See on ikka hull , mis hinnad Pariisis on. Pudeli vett saad osta 4-5 euri eest ja pasta hinnaklassis 20-25 euri.
Pidin liisi ja ta emaga samas hotellitoas ööbima. Pidime lisavoodi  võtma, aga siis hotellis selgus, et sinna tuppa nad lisavoodit ei saa panna. Seega mulle anti uus tuba. Aknast vaade Triumfikaarele. Pole paha.
Õhtul rääkisime kõik jutud Eestist ära kuni hiliste tundideni. Raske oli see äratus järgmine hommik ja veel raskem Liis lennuki peale lasta…
Mina jäin veel paariks päeva Pariisi. Seiklesin natukene üksi Pariisis. Vihma sadas, seega poodides saigi ennast soojendamas käia. Õhtul sain kokku oma hostperega. Käisime nendega triumfikaare otsas. Peale seda hakkas nii kõvasti vihma sadama, et võtsime RER( see on rong , mis sõidab Pariisi regioonis) ja sõitsime nende sõprade juurde, kus ööbisime.
Ööbisime pere juures, kellel on kaks väikest poega. Üks on viie ja teine kolme aastane. Nad ei häbenenud üldse, vaid võtsid mu kohe omaks. Ma polnud siin enne väikeste lastega kokku puutunud. Mõnest asjast oli natuke raske aru saada, mida see kõige väiksem rääkis, sest ta väga hästi veel ei hääldanud kõike välja, aga saime kõik jutud räägitud. Õhtusöök lõppes kell 12...
Järgmine hommik läksime Pariisi avastama.
Meiega tulid kaasa kaks väikest poissi oma isaga. Aga mina oli see kes pidi neil käest hoidma, neid sülle võtma ja kõigile võimalikele küsimustele vastama, mis neil pähe tuli. Kõige väiksem küsist mult: “Hanna, sa oled ju peaaegu sama vana kui mina, kas sa tahaksid minuga abielluda?”
Läksime Seine jõele paadiga sõitma. Ilmaga vedas väga. Päike paistis ja saime istuda väljas. 28 aprilli hommikul läksime hostvanematega jälle kesklinna ja külastasime ära veel tähtsamad kohad, kuhu me jõudnud ei olnud.
Notre Dame kiriku kõrval on sild kuhu kõik armunud on pannud tabaluku enda nimedega. Neid on seal uskumatult palju ja need kaaluvad umbes 8tonni. Sild pole selleks ette nähtud ja arvatavasti hakatakse neid varsti vaikselt eemaldama.

 29 aprilli õhtul korraldasime mehhiklannale ärasaatmispeo.
Jah, ta lähb Mehhikosse tagasi ning lõpetas varem programmi ära.
Igatahes tahtsime ta ikkagi ilusti ära saata. Mina kutsusin  ta “enda” juurde ööseks. Saime pärastlõunal kesklinnas kokku ja tegime seal aega parajaks.
Minu hostema tuli meile õhtul kesklinna järgi ja pidi meid “koju” viima. Pidu toimus korralikult linnast väljas, aga Isabelil polnud õrna aimugi kus ma elan, seega ta ei teadnud kuhu me sõidame. Ma ikka natuke põdesin et äkki ta saab aru, kuna me sõitsime päris korralikult linnast välja. Kohale jõudes tulid teised õue ja no ta oli ikka väga üllatunud, ta polnud midagi aru saanud.
Meid oli 13,kõik olid midagi süüa/juua kaasa võtnud. Mina tegin tiramisu kooki.
Pidu kulges mõnusalt. Tantsisime , rääkisime. Magama saime kell 6. Ja äratuse panin kell 7.30. Mina eelistasin vara koju jõuda ja kodus edasi magada. Mina olin järgmin päev sooda mis sooda ja pidin veel õhtul kella seitsmest üheteistkümneni lauas istume ja siis kõik said minu kulul nalja teha, et ma eelmine õhtu pidutsenud olin...


1.mai on püha. Mida teevad prantslased ?
Protestivad ja müüvad maikellukesi. Hostisa tahtis ka mind viia manifestile, aga minule oli uni magusam. Minu sõbranna Marie-Lou, kes Eestisse tuleb käis enda kodulinnas neid müümas ja teenis sellega Eesti reisi jaoks täpselt 87 €.





Sain selle autoga paar tiiru linnas teha

Jäädvustasin meie külaskäigu veinikeldri seinale


Käisime veel tennist mängimas









Hanna ja ananass
Lõuna Faustine juures


Sõbrad kinkisid imelise juukseharja

Jango

Lihavõtete lõunasöök

Selle sees keedeti linnarahvale mune
Vol 2 Laura
Kohustuslik Abercrombie



Triumfikaare otsas

Olin turist ja kuulasin paadis ajaloolist tausta

Lucas ja Nathan
Võimas Notre Dame kirik
Louvre


Marie-Lou maikellukeste müük




Lahkumispidu



14 aprill 2014

Kevad südames

Ajan kõik ilusate ilmade süüks jälle...

Peale pühi kirjutan pikemalt...
Lõpp on nii lähedal, päevad jooksevad käest. Nüüd on tõesti see aeg saabunud, kus ma ei taha siit lahkuda.


7-9 aprillil käisin klassiekskursioonil Auvergne's. Seal on vanad vulkaanid. Siit ligikaudu 500 km kaugusel. Meid hoiatati, et seal on väga külm. Seega mina panin talvejope ja soojad saapad.
Esmaspäeval ootas meid esimeses sihtkohas 28 kraadi ja lauspäike. Meile anti 40 leheküljeline raamat, mis oli täis erinevaid ülesandeid. Minul on ikka hea vabandus taskust võtta. "Ma ei saa aru." Seega nautisin loodust ja tülitasin klassikaaslasid, kes ei viitsinud samuti töötada.
Ööbisime mägedes, mis oli ühe järve ääres. Hommikuti oli kell kuus äratus ja matkama minek! 
See päev kulusid kõik minu soojad riided ära, sest ilm oli mägedes kordades külmem. Ronida saime oi kui palju.
Õhtuti toimus meie ööbimiskohas disko?!? Just, poleks sellist üritust eesti klassiekskursioonil ette kujutanud. Osad tüdrukud olid kohe kontsad ja kledid kaasa võtnud. Mina tundsin ennast mugavalt toasussidega. Lõpus ikka oli meid seal tantsimas väga palju ja meiega lisandusid kõik õpetajad.

Juuksuris ka käidud üks kord. Mul lõikas juukseid tüdruk, kes alles õpib juuksuriks. Väike hirm oli sees, et kuidas ma juuksuri juurest koju jõuan. Lõpp hea kõik hea- juuksed alles. 

Eelneval nädalavahetusel käisin sõbra juures väiksel peol. Pärast tegime linnatuuri. Ma polnud siin öise linnaeluga tutvunud väga, niiet tutvustati siin populaarseid kohti. Pühapäeval ravisime tervist spordiga, mängisime tennist. Seda ei saa just tennise mängimiseks nimetada... 

Minu päeva super uudis: Marie-Lou tuleb suvel Eestisse!

Peale kooli Marie-Lou'ga klaas veini





Tuulest viidud
Vaade ööbimiskohast

Hommikused ronimised
Sain enda väikselt sõbrannalt imearmsa kaardi
Külastasime linna parimat crepi ja vahvlikohvikut

Hommikused värsked croissante'd
Lauraga avastamas linna
See on meie tennis




Video Marie-Lou'le kes on Hispaanias.