Poekülastus. Esimene koolipäev

Esimene poekülastus. Hoidsin ennast tagasi ja piirdusin ainult asjade vaatamisega. Tegime mulle kohaliku telefonioperaatoriga lepingu üheks aastaks. Saan nüüd piiramatult smse saata prantslastega.Suundusime toidupoodi, kus müüdi KÕIKE. Ma olin nii segaduses kui pidin kooliasju ostma. Näiteks vihikud on täiesti erinevad . Neil pole ruudulised ega joonelised, vaid selline vahepealne variant ehk minu jaoks sigrimigri.   Lõunaks sõitsime kesklinna ning sain endale aastaks trammikaardi. Õhtuks sõitsime linnast välja, veel suuremasse ostukeskusesse. Kujutage ette, et olete toidupoes, mis on sama suur kui viis Rocca al Mare prismat. Võimatu midagi üles leida. Kuna ma veel prantsuse toitudega hästi kursis pole, hakkas pere mult küsima, et mis liha ma tahan süüa.Hakkasid mulle seletama ja seletama, aga ma ei saanud midagi aru ja kui nad neid juba jäljendama hakkasid, sain ma aru, et juttu on jänesest ja hobusest. Seejärel said nad mu näoilmest aru, et neid ma süüa ei taha. 

Le Mans-i Galeries Lafayette

Nii müüakse poes koeri

 KOOL, KOOL, KOOL

 

Ärkasin hommikul üles,liblikad kõhus, mind ootas ees esimene koolipäev. Jõudsin kooli ja panin rinnale YFU märgi, et olen vahetusõpilane. Need pilgud, mis ma sain-täpselt nagu filmis. Mind vaadati ja siis sosistati omavahel. Läksin kooli juhataja juurde ja sain temaga tuttavaks Järgmisena juhatati mind klassi. Valisin endale koha ja minu kõrvale istusid kolm noormeest. Esimene asi mis nad mulle ütlesid oli: “Welcome!”  Peale seda küsis üks poiss: “ Do you smoke?”  Pean mainima, et Prantsusmaal on väga tavaline , et kõik suitsetavad kooli ees. See on neil nagu ajaviide vahetundides. Seejärel aitasid nad mind tunniplaani täitmisega ja kutsusid peale tundi endaga kaasa. Tutvustasid mind koolis erinevatele inimestele ning näitasid koolimaja. Nende inglise keel on  nagu on, aga me saime omavahel räägitud.  Kuna täna tunde ei toimunud, viisid nad mu kesklinna, kus käisime niisama ringi. Nad on väga vaimustatud, et ma klaverit oskan mängida ja vene keelt räägin.  Klaveriga seoses veel see, et koolis on selline suur avatud osa, kus õpilased vahetundidel aega veedavad ning seal on klaver. Pidin neile lubaduse andma, et üks päev ma mängin seal.  Nüüd olen kodus, tegin esimest kodutööd ja ootan huviga järgmist koolipäeva.

 

Minu väike keele arusaamatus ka:

Sõime õhtusööki ja ma ei jaksanud teist portsjoni võtta ning isa küsib: “Hanna, c’est n’est pas bonne?” ( tõlge: "Hanna, kas see pole hea ?") Mina targalt vastan: “Non.” Isa naerab ja siis ma sain aru, et väljendasin ennast valesti.

P.S Kõikidel andmetel, mis on koolis, oli minu nimi KARUSAAR HANNA. Niiet saagem tuttavaks.