Ma vie en France: Kool ja klassivahetus

Salut!

Mis ma siis vahepeal teinud olen?

Möödunud nädalavahetusel käisin isa töö juures, kus toimus ühe etenduse esitlemine. Tutvustati näitlejaid, tantsijaid, lauljaid. Laval mängiti erinevaid “sketše” tulevasest etendusest. Esietendus on 14.detsembril, mida lähen ka vaatama. Lisaks sellele käime me kõigil 12 etendusel, sest me hakkame abistama näitlejaid lava taga. Nagu ma aru sain, siis riietusega.Pärast esitlust oli joogi ja söögi aeg. Minuga tulid rääkima kaks tantsijat. Üks oli prantslane, kes oskas inglise keelt. Üllatav. Teine oli tantsija Brasiiliast.Kuna nad moosisid mu ära, et ma kauemaks jääks, siis küsisin esimest korda hostisalt, kas võin jääda kauemaks. Kuna see oli ta töökoht, siis ta lubas. Etenduses osalejad näitasid mulle pärast erinevaid ruume ja lavatagust ning viisid enda “majja”. Nad elavad kohe lava kõrval. Seal toimus neil pidu, kuna ühel näitlejal oli sünnipäev. Õpetasid mulle tantsusamme ning mängisin neile mitte hääles olevat klaverit. Väga meeleolukas õhtu.

Algas uus koolinädal.

Elu esimene saksa keele tund. Mind aga pandi B2 gruppi. Palju õnne, Hanna! Seal tunnis tundsin küll ainult taandarengut, kuna saksa keelt õppida prantsuse keeles.Miks mitte ?

Päeva keskel tuli juhataja tundi ja kutsub mind endaga kaasa. Tuleb välja, et pean klassi vahetama, kuna teises klassis on üks Mehhiko tüdruk, kes ei oska sõnagi prantsuse keelt. Mis mul muud üle jäi. Olin nördinud, kuna olin just leidnud mingi seltskonna kellega rohkem suhtlesin. Sain uue tunniplaani ja läksin Füüsika poolrühma tundi. Kui ma seda osa klassist nägin, olin küll kuri, et miks ma nii kergelt ennast lubasin teise klassi vahetada. Seal olid ainult poisid ja nad just väga jutukad polnud. Füüsika tunnis mängis klassikaline muusika ja kõik nikerdasid omaette. Põnev. Mina oma sõnaraamatuga. Selgus, et pidime tegema paaristööd ja ma läksin ühe poisi kõrvale istuma. Küsisin, kas ta räägib natuke inglise keelt , et mind aidata. Mis ma sealt ikka lootsin kuulda. Muidugi ei. Nii ma siis seal istusin, kuni üks hetk ta võtab inglise-prantsuse tõlkija internetist ja kirjutab mulle, et talle ei meeldi inglased.

Järgmine tund oli matemaatika uue klassiga. Matemaatika prantsuse keeles. Ei meeldi. Kõik tähistused on neil pahupidi. Õnneks teises poolrühmas olid jutukamad inimesed. Esimene inimene ,kellega sain puhtalt inglise keeles rääkida, oli mehhiklane. Vähemalt üks inimene , kes teab, kuidas on olla uues kultuuris.

Täna jäin korraks saali üksi,kus õpilased istuvad vabal ajal ning ei läinud kaua aega ,kui kaks poissi tulid minuga rääkima. See on juba teada mis küsitakse. “Kas sa suitsetad?”, “Miks sa Prantsusmaale tulid? ja “Kas sul on poiss?” Peale seda viimast küsimust, küsisid nad veel lisaks: "Aga kas sul Prantsusmaal on poiss?" Prantslased...
Täna käisin jälle koolisööklas söömas ning poole söögi pealt hakkas mingi vaikne pinin. See on nende tuletõrjealarm. See väga alarmi moodi ei kõlanud, kuid kõik läksid söögisaalist välja,olid minut aega õues ja läksid sööma tagasi.

Lisaks minu uues tunniplaanis, toimuvad laupäeviti ka tunnid. Laupäeval kell kaheksa on kehaline kasvatus. Kahju nendest õpilastest, kes sinna peavad minema.

See on isegi hea, et uues klassis ei oska keegi inglise keelt, kuna seda rohkem pingutan ma prantsuse keelega. Selle ühe nädalaga on tunda juba suurt edasiarengut.