Üks õhtu käisin Meidy ja Antoine'ga väljas. Pidime minema karaoket laulma, aga see õhtu lõppes hoopis teistmoodi...Karaoket läheme laulma järgmine kord.
Kolmapäeva veetsin Marie-Lou'ga. Ta ema tuli mulle linna järgi,kuna ta ei ela päris Le Mans’is. Plaan oli teha kreppe e. õhukesi ülepannikooke. Minu
esimene kord Prantsusmaal. See on üks Prantsusmaa rahvustoitudest.Neil oli
spetsiaalne pann kreppide valmistamiseks, millega on mugav teha kui asi käpas. Minul need
päris nii hästi välja ei tulnud…Jõudsin taigna peale panna, kui see juba pruuniks läks ehk ma ei jõudnud tainast laiali ajadagi ning selle ajaga ta
lagunes seal panni peal koost. Väga palju nalja sai nende meisterdamisega, köök
nägi pärast ka vastav välja.
Õhtul sõime Marie-Lou perega õhtust. Süüa oi kui palju. Ta
ema aina ladus mulle toitu nina alla.Pärast pani veel koju kaasa toitu. Aitäh, aitäh. Toidule ei ütle ma kunagi ei siin.Hilisõhtul läksime bowlingut mängima, meiega lisandus veel nende sugulane.
Kuna me läksime sinna päris hilja, oli see bowlingusaal pime ja kõik esemed helendasid.
Ja ma ei tea miks, aga seal bowlingusaalis töötaja ütles mulle, et Eesti naised on pikad, aga jalanumber on väike. Nagu ta oleks enne eestlastega kokku puutunud…
| Kui ma natuke osavam olin |
![]() |
| Algus ei olnud nii paljutõotav |
![]() |
| Baptiste, kes soovis oma pilti blogisse |




Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar